Follow your dreams: Springbreak in MIAMI vol3

Päev 5
Ärkasin kell 10, 3 tundi sai magatud, aitab küll ju. No ei olnud hea enesetunne, aga ei tahtnud päeva maha ka magada. Kuna Sam oli juba lahkunud ja uusi toakaaslasi ma veel ei tundnud ja kutid kōik vihkasid mind, siis veetsin reedese päeva suhteliselt üksinda, üritasin vähemalt haha. Käisin siis rannas päevitamas paar tunnikest, sōin puuvilju ja nautisin kõrvetavat päikest. Lōunat sōin hostelis, imehea tuunikala ja muna salat, midagi head ja värsket üle pika aja. Hiljem käisin shoppamas natuke, pigem lihtsalt ringi kolamas. Käisin kurikuulsas Kardashianite DASH poes ka mis alles eelmine kuu uue asukoha sai, väga lähedal mu ööbimiskohale muide, paar blokki jalutada. Ei avaldanud erilist muljet, kuidagi tühi ja väike, aga töötajad olid toredad ja kujundus iseenesest ilus. Käisin ostsin M.A.C.ist uue kulmupliiatsi ja veel mõnes poes uudistamas. Käisin siis kiirelt pesus, sest nii palav oli ja plaan oli veel randa istuma minna, nö "hüvasti jätta" rannaga, välja minnes siis vaatan, et misasja, keegi on tänavat kastnud või, kõik kohad lihtsalt ujusid ja edasi kõndides sain aru, et räige paduvihm oli tulnud selle 15 minutiga, mil ma pesemas käisin, algul ei saanud aru, et vihma oli sadanud, sest päike lõõmas samamoodi taevas nagu ennegi. Lihtsalt ilm võib nii kiirelt muutuda seal et jube.
Ōhtul tšillisin lobbys, ajasime juttu inimestega. Jōime toakaaslasega külma Coronat ja jälle tundsin, et kõik on just täpselt nii nagu peab, kuum ilm, naistejutud ning külm ōlu apppiiii, sel hetkel tundsin just, et ōlu karastuse mōttes palju parem kui siider, kuigi ma tegelikult eriline õlusõber pole. Mingi aeg poest puuvilju ning tuppa kohvrit pakkima ja räppisin omaette Drake saatel haha, sest et STARTED FROM THE BOTTOM NOW WE'RE HEREEEEE kummitas eelmisest klubiõhtust.. Kuskil 11 õhtul siis magama, sest pidin kell 5 juba ärkama. Teised muidugi pidutsesid endiselt kui ma juba ärkasin.

Päev 6
Peale ärkamist siis riide ja andsin vōtme üle. Lobbys avastasin, et Shuttle juht tuli juba 15 minutit varem, lubas mul lausa ees istuda, meeldisin vist talle :D Aga tore onu ja turvaline sōit lennujaama. Kuna kell oli nii vähe, siis oli väljas pime, ehk viimased pilgud imeilusale öisele Miamile ja vihma ka sadas, tegi asja veel kurvemaks, üldse oli nii kurb lahkuda.. Lennujaamas check-in ja turvakontroll ning leidsin oma värava ilma suurema vaevata. Istusin ja jõin Starbucksis kohvi ja muidugi suutsin kõik oma valgele särgile ajada, ilusad pruunid laigud keset kõhtu hehe, osav. Pool tundi enne lennu väljumust avastasin, et lennu asukoht muutunud. Siis ruttu jalad selga ja jooksu. Algul olin D8 ja pidin minema D43 ja sinna sōitsin vapsee rongiga ju, nii suur lennujaam lihtsalt, Eestiga ei anna ikka võrrelda. Jōudsin 10 minutit enne ōhku tōusmist kohale niiet nii kui lennukisse sain nii tōusime ōhku ka. Korra oli küll selline tunne, et mind vist ei taheta Miamist ära lasta, mille üle mul oleks hea meel muidugi, sest ma ju ise ka ei tahtnud ära minna, aga suht kass oleks ikka olnud lennust maha jääda. Ōnneks kōik lahenes hästi. Sain lennukis tunnikese magada ning vahemaandumine Dallases, Texase osariigis. Käisin Dunkin Donutsis söömas ja Macist burksi ka, sest kes teab kunas jälle süüa saab. Ega tegelikult viimased päevad polegi väga midagi söönud, korra päevas vōinii ja üli väiksed portsud, aga ega reisil olles ja soojas ei ole lihtsalt isu, vesi parim sōber. Reisil vist kuluski kōige rohkem raha vee peale :D no ei ole odav lōbu iga päev paar pudelit vett osta. Igaljuhul, passisin Dallases 3h ning siis edasi LAsse. Kohale jõudsime õnneks kiiremini kui plaanitud, magasin ka jälle lennukis tunnikese, kuigi jah see lennukis magamine on nagu ta on.. LAs maandudes ütles piloot mikrofonist eriti lõbusalt ja kõvasti OUUUUUYEAAAAAHHH ning terve lennukitäis rahvast sai südamest naerda, nii lahe lihtsalt. Must love America. Pereema tuli siis õnneks järgi, küsis siis kõike kuidas oli reis jne ning rääkis, et sai alles nüüd aru, kui vähe ta tegelikult oma lastega aega veedab, üritab vist graafikut muuta, et rohkem kodus olla. Ei teagi kas see halb või hea, ma nagunii pean sama palju töötama haha. Samas ei usu ka, et ta midagi ette võtab.
Nõme oli see, et mu puhkus kestis 6 päeva ja sellest 2 kulus reisimisele, niiet puhata saingi ainult 4 päeva..

Igaljuhul, olen nüüd kõik enam-vähem üksikasjalikult ja samas mitte nii üksikasjalikult kirja saanud ja mõtlen nüüd siin, et miks see paradiisis olek nii lühike oli? Hea meelega oleks tahtnud seal paar nädalat lebotada ja ennast täiesti vabaks lasta. Head asjad saavad alati nii kiiresti otsa ja see teeb nii kurvaks. Aga võin käsi südamel väita, et nautisin igat sekundit sellest reisist ja ega magamise peale aega ei raisanud, ikka tegutsesime kogu aeg. Olen Miamisse täielikult armunud ja tulevikus tahan kindlalt tagasi minna, teisiti lihtsalt ei kujutaks oma elu ette. Isegi kui mul oleks kogu maailma raha, siis ma olen kindel, et ma ööbiks selles samas hostelis, mitte kuskil lux sviidis, sest see koht oli lihtsalt amazing.
Siin natuke infot:
*VOTED #1 HOSTEL IN USA 2010
*Nominated Best Large hostel in the World 2013
*Voted World's Best Party Hostel by CNN.com
*Best Miami Hostel location by Time Out Miami
*Voted Most Popular USA Hostel by other travel guides!

Asukoht on täpselt ookeani ääres, shopingutänav seal samas ning klubid ka kōik ümberringi. Ülipuhas kah, koristajatädi käis vähemalt 3x tuba koristamas ühe päeva jooksul. 3x sööki päeva jooksul on hinnas!!!!! See on lihtsalt nii vinge kuidas kōik erinevatest rahvustest inimesed tulevad ja ööbivad, saavad uusi sōpru, kaaslasi, pidutsevad nendega igal ōhtul ja siis lahkuvad.. See viimane osa muidugi ei ole vinge, justkui killuke minust oleks sinna maha jäänud, ma usun, et ma ei ole ainus kes nii tunneb peale seal käiku. Vōib küll tobe tunduda, aga nii see on. Lihtsalt sellist suurepärast kohta on raske mitte igatsema jääda. Kōik need inimesed keda ma kohtasin ning veel need STUFF'i töötajad kellega sai kogu aeg nalja visata, pidu panna ja kes mind isegi kluppi aitasid saada ja mind toetasid. Lihtsalt wow. Mu süda jäi Miamisse.

Mõned faktid mida kuulsin, nägin ja mis meelde jäid Miamist:
* Miami tähendab tõlkes suur vesi, puhas vesi ja seal ikka tõsiselt palju vett
* Linnas oli palju palju rohkem prügikaste kui LAs
* Kliima tõttu elamine on seal veidi raske, eriti suvel, rohkem käiakse seal puhkamas ja enamus keda kohtad ongi turistid
* Kuulsused puhkavad tavaliselt talviti oma "suvekodudes"
*68% inimestest räägib Hispaania keelt, ülejäänud siis Inglise keelt, muidugi muid keeli ka, aga seda väga väike osa. Panin seda kohutavalt palju tähele, et enamus inimesi räägib ja oskab Hispaania keelt
* Miami Beach on enamasti üles ehitatud turismile
* Sari CSI Miami on tegelikult teises kohas filmitud, päris CSI Miami hoone oli üsna väike, inetu ja tagasihoidlik, kui ei teaks siis ei märkakski, sest mingeid suuri kirju pole
* Võrreldes California kuiva ja kuumaga, on Miamis väga niiske ja kuum, seetõttu on seal raskem elada, välja minnes on nahk kohe märg ja higine, isegi kui tunned, et ei higista. Alguses oli mul seal nii raske hingata, arvan et kui Eestist otse oleks tulnud, siis oleks see vahe veelgi märgatavam olnud, sest hetkel ju pea pool aastat California kuumusega harjunud, või siis lihtsalt asi minus, võib-olla kõik ei märka seda erinevust
* Väga palju on mustanahalisi, mitte et siin Californias poleks, aga seal kuidagi silmatorgatavalt rohkem(ma pole rassist, lihtsalt selline tähelepanek)
* Homoseksuaalsus on täiesti normaalne ja igapäevane nähtus
* Downtown Miamis käisid kaevetööd, ehk siis otsitakse sajandite vanuseid indiaanlaste säilmeid, on leitud ka
* Klubisse sisenedes kontrolliti dokumente mingi aparaadiga, et võlts poleks

Internetist 2 hosteli pilti ja paar klubipilti:
Lobby