Before i go

Kirjutasin oma märkmikku üles listi, et Enne lahkumist tahan:
- saiavormi
- kartulisalatit
- makaronisalatit
- kotletti
- pelmeene
- sealiha(juudipere on, ehk siis kodus ei sööda sealiha :( )
- toorjuustukooki
- meekooki
- milka Oreo šokolaadi
- uut milka šokolaadi (see suur, maapähklite ja kreemiga)
- kohukest
- uut metsamarja sommersbyd

Ehk siis mõned asjad on veel saamata, aga ma loodan et need ka täidetud saavad, siis võin õnnelikult lahkuda, haha. Ja kuna ma olen hull salatifänn, siis ma olen iga nädal salatit teinud, sest kardan, et Usas ei saa seda, või siis nii head.

Söökidest siis nii palju. Tegevustest väga palju ei tahagi.
Tahaks vaid:
- vanavanemaid veel näha
- Randot vaatamas käia nii palju kui võimalik
- õega kinno minna
- keratiinhooldust juustele

Rohkem mulle pähe ei tulnud, kuna ma nii kodukana viimasel ajal, siis isegi peole ei taha minna, lol :D Ja mingit ärasaatmispidu ka ei tee.

Tallinn ja viisa intervjuu

Nonii. Esmaspäev siis startisime empsiga kl 16 kodust Tallinna poole, et enne pimedat juba kohale jõuda(pimedas ei ole ju üldse nii tore sõita). Sõit läks üsna kiirelt, kuna ilm oli nii ilus ja siis sai ainult loodust imetletud ja raadiost tulid ka ainult head laulud. Tallinna jõudsime kuskil pool 7 õhtul vist? Käisime poes ning siis minu tädi juurde, kus ööbisime. Jõime veini ja sõime juustu ja tegime nalja. Täditütrega oli snapchat väga pop koht :D

Hommikul ärkasin juba 7:30 kuna kõik liikusid juba varakult ringi, voodist ma muidugi ei tõusnud nii vara. Meie Sandraga liikusime 10.30 kodust ära, kuna viisa intervjuu ajaks oli 11:20. Jõudsime saatkonda juba kell 11. Algul pidin siis piiksuvast aparaadist läbi minema, kust sain piiksumata läbi, telefoni jätsin sinna hoiule, seda ei võinud kaasa võtta. Sees ootama pidin max 5 min, kuna seal oli veel 3 inimest. Kui tädi mind kutsus, andsin talle oma paberid ära ja ise jäin kulleripaberit täitma, millega saadetakse viisa ning pass koju. Järsku ütles mehehääl kõlaritest "DŠEIN VEIDAI" või midagi sellist, päris naljakas oli :D Onu küsis minult inglise keeles kuskil 4 küsimust, andsin sõrmejäljed ja soovis mulle edu, juhhuuu. Intervjuu edukalt ja kiirelt läbitud. Nii hea, et ei pidanud tühja passima, kuigi olin ise varem kohale läinud kui mind kutsuti.

Ühesõnaga, kõik mu paberimajandus läks ilusti korda, kuigi kartsin küll, et raudselt mõni paber puudu, aga ei, sain hakkama ikka. Nüüd siis ainult jäänud veel viisa ja passi ootamine ning peale seda vaid lennu ootamine. Sounds good.

Viisa taotlus ja rumal mina

Peale perega matchimist jõudsid tähtsad paberid Londonist minuni ülejärgmisel päeval. Kulleriga toodi ukse taha, ainult et noormees vist ei osanud gps'i kasutada ja helistas ja küsis ikka kogu aeg, et kus ma ikka täpsemalt elan. Paberid käes, lappasin kõik rahulikult läbi ja kõne Ketlinile. Tema siis seletas täpselt ära kuidas mida. Hakkasin siis rahulikult lahendama online trainingut, seda kuskil tunnike ja läksin vanaisa sünnale ehk sain pead puhata. Järgmine hommik alustasin viisa taotlusega, alguses lahmisin ja mõtlesin et nagu tglt ka, kuidas ma pean teadma selliseid asju. Oi kus ma kirusin ennast ja olin juba väga vihane. Mitme tunni pärast mõtlesin, et puhkan veidi ja vaatan värske pilguga üle, see ilmselgelt oli hea idee, sest alles siis sain aru, et neis tähtsates paberites kõik ette kirjutatud kuhu mida kirjutama peab :D Käisin ka vanaema juures vajalikke pabereid printimas ja ma kanaaju printisin ikka ka neid pabereid, mida ju vaja ei olnud.
Järgmine jama oli pildiga, kuna mul ei olnud ühtegi korralikku dokumendi pilti arvutis ega ka paberil(5x5cm oli vaja), siis käisime emaga Tartus pilti tegemas, mis sai päris jube, nagu ikka need dokumendifotod. Esmaspäeval sain siis viisa taotlusele ka pildi üles, viisa tasu makstud(mis hetkel 120€) ning viisa intervjuule aja. Selleks siis 22. oktoober.

Hetkel siis vaja vaid vajaminevad paberid kokku korjata/printida mõned juurde ja jääda viisa intervjuud ootama.

Happy puppy

Pole siia kaua-kaua midagi kirjutanud, aga nüüd on siis õige aeg :)
Olen omale juba toreda pere leidnud ning varsti-varsti pühingi Eestimaa tolmu jalgadelt.

Pere elab Santa Monicas, California osariigis, täpselt Vaikse ookeani kaldal. Aastaringselt on soe. Talv on neil nagu meil Eestimaa suvi kohati, mida veel elult tahta eks. Santa Monica on natukene väiksem kui Tartu. Googeldasin ja seal on iga nurga peal Starbucksid, järelikult on kõik vajalik ju olemas? :D 20 minuti sõidu kaugusel on Los Angeles ning mõnede tundide kaugusel on veel super kohti nagu Grand Canyon, Red Canyon, Las Vegas, San Diego, San Fracisco jne..

Pere on 5 liikmeline + 2 kassi, üks on täpselt nagu minu armas Tupsu hehe. Kaks tüdrukut on juba nii vanad, et neid hoidma ei pea, aga sõidutama ja valvama ikka. Pisipoeg on 4 kuune, temaga veedan enamus ajast. Pere privaatsuse mõttes ei avalda rohkem andmeid, aga kunagi panen ikka pilte kui võin :)

Mul on oma tuba, kuhu lubati mul kõike seinale panna mida ise soovin, mul juba nii palju mõtteid sellega seoses, exciteed.

Hetkel ei oska rohkem lisada, eks aja jooksul kirjutan veel tähtsatest asjadest ja emotsioonidest.

Mõned pildid ka teile ettekujutuse tekkimiseks. Aa ja kes GTA 5 mängind on, sellele vist tuleb see rand tuttav ette, huh? :D



Kaubanduskeskus Los angeleses














Vahepeal juba läks meelest, et üldse blogi alustasin, aga nüüd tuleb siia ikka tihedamini postitusi.
Enne minekut tahan siia kirjutada:
- viisa taotlemisest
- viisa intervjuust
- wishlist before i go
- pakkimisest
- lennuinfost

Ja ehk veel lisandub midagi.