Esmaspäev-kolmapäev-reede käib mul lapsehoidja abis, ehk siis saan päevasel ajal kuskil 4h puhata. Ükspäev veetsin selle aja rannas, teinepäev poodides. Teisipäev ja neljapäev on natuke raskemad, siis olen terve päev hommikust 7:30 saati beebiga. Alguses ma jooksin iga nutu peale ja jälgisin isegi beebimonitori kas kõht tõuseb, kas ikka hingab :D Nüüd olen juba maha rahunenud ja võtan väheke lebomalt. Saan kõigega ilusti hakkama, kuigi vahepeal mõtlen küll et miks lapsed nutma peavad, aga noo laps kasvab iga päevaga ja varsti on juba kergem :) Hommikuti jalutan noorema tüdruku kooli ja hiljem vastu. Kuniks isaga pole autosõitu proovinud ja lube teinud, siis olen jalamees. Ega hetkel ei kutsugi väga autorooli, parem on olla veidi aega jalakäija ja jälgida kuda mis toimub liikluses. Mõned autojuhid on ikka väga kreisid. Rattaga sõites on suht fifty-fifty kas täna jääd auto alla või ei. Ise peab olema väga väga ettevaatlik, sest autojuhtidel on nende arust alati õigus. Ükspäev käisin rattaga shopingutänaval(15min sõitu sinna, jala minnes siuke tunnike) ja mul oli niiii palju intsidente autojuhtidega, et koju jõudes olin õnnelik, et ma elus olen, lol. Ühel õhtul tuli pereisa ukse taha mulle ja ütles "I heard a rumors that you're doing a great job, these are for you!" Ja andis mulle kimbu lilli, nii nii armas mu meelest :)
Pereisa teeb peaaegu iga õhtu süüa, väga maitsvaid sööke ikka. Kuna mu pere on juudid, siis reede õhtul süütasime õhtusöögi ajal küünlad ja nad lugesid mingit palvet, isal oli müts peas ja puha, jõime püha viinamarjamahla ja õnnistasime leiba, jällegi uus kogemus mulle.
Laupäeval käisime perega Los Angeleses shoppamas. Towndownis. Ja no seal oli küll ulme, selline turu moodi tänavad ja paksult rahvast täis, eriti inglise keelt ei kuulnud. Nagu Mehhikosse oleks sattnud. Üksi oleks ilmselt parem olnud seal shopata ja vahtida, aga no mõned asjad ikka sain kiiruga ostetud. Käisime söömas ka ja ooeh mis suured portsjonid siin ikka on. Allpool mu Kreeka salatist pilt ka, pildi peal ei saa väga arugi kui suur see on, aga ta oli ikka kõrge ka. Õnneks ma ei pidanud üksi seda sisse punnitama ega ka ära viskama.
See on nii kift, et iga päev näeb/kogem midagi uut. Eestis istusid oma 4 seina vahel ja kõik oli kogu aeg sama. Selle lühikese ajaga mis ma siin olen olnud, on mu kogemustepagas ikka väga palju suurenenud ja olen väga õnnelik, et sellise otsuse vastu võtsin. Time of my life!
Väga hea ja naljakas raamat, soovitan lugeda :)
Mu teine õnneküpsis
Eestis tahtsin seda nii väga, aga ei raatsinud osta, nüüd siis lubasin endale ühe pisikese :)
PS! Palju õnne mu kõige kallimale! Miss you!♥
No comments:
Post a Comment