Wednesday, August 6, 2014

4th July

Esmaspäeval(30 juuni) oli minu viimane päev Randoga. Käisime Santa Monica promenaadil ringi, ostsime poest süüa, valmistasime hostelis seda sööki, mängisime piljardit, jalutasime Pieril, istusime üli ilusas Tongva pargis, kus olid maas värvilised led-valgustused ja see tegi kõik nii romantiliseks ja samas kurvaks. Järgmisel hommikul ärkasin varavara, et Randot veel tunniks ajaks näha ja ta ära saata. Peale seda oli jube olek, ehk siis läksin tuju parandamiseks shoppama, aga isegi see ei aidanud. Tunne oli kuidagi eriti tühi, arvestades kõike, mis mul toimus tol hetkel, siis Rando siinolek pani kõik kuidagi unustama ja jättis tahaplaanile. Aga kui ta lahkus, siis jõudis reaalsus kohale. Olin kurb ja tujutu terve päeva, aga õnneks olin ju koos oma imelise sõbranna Lauraga, kellega koos on täiesti võimatu olla mitte rõõmus. Sõin siis nende perega õhtust ja õhtul peale Laura tööd käisime laenutasime filmi, ostsime jäätist ja olesklesime niisama.

Neljapäeva õhtul peale Laura tööd käisime ostsime jäätist taaskord, seekord avastasime üliülihea jäätise ja käisime ostsime mulle ka kõrvarohtu, kuna mul oli meeeeeeletu kõrvavalu, ei suutnud ennast liigutadagi, niimoodi halvas valu terve keha ära. Kodus tegime mõnusa tüdrukute õhtu, käterätid peas, sõime head ja paremat, kuulasime muusikat, lakkisime küüsi ja lihtsalt naersime südamest. Ülikift ja mõnus õhtu, aga küüned ei tulnud üldse nii lahedad välja kui me oleksime tahtnud. Tegime siis nö 4th July temaatikat, aga olime kohe eriti algajad kuidagi, lakid olid ka vanad muidugi ja tänu sellele ei õnnestunud miski, mida üritasime, aga no polnud hullu, plaanisime, et kui keegi küsib, siis ütleme, et Laura lapsed tegid :D

Reedel oligi siis 4th July, ehk Ameerika suur suur püha ehk iseseisvumispäev. Hommikul ärkasin samal ajal kui Laura, ehk 7, ei olnud üldse tore nii vara ärgata jälle, aga siiski läksin kõigile appi. Laura pere ja muud pered sellelt tänavalt ostsid tolleks päevaks terve tänava ära, et see sulgeda ja seal pidu korraldada, teevad iga aasta nii, ülilahe idee ja teostus oli samuti lahe. Panime siis tänava kinni, vedasime toolid-lauad laiali ning siis toodi 3 suurt batuuti/liumäge, kus on all veel nö. "bassein" ja kõik need liumäed olid veega, niiet korralik hoog tuli ikka sisse. Kuna ilm oli väga kuum, siis Lauraga päev otsa mõtlesime, et tahaksime ise need lapsed olla ja seal hullata. Vaatasime, et kaalu poolest saaksime ise ka minna, aga kuna me "töötasime", siis kahjuks ei saanud ja õhtul lasti juba kokku need enne meie tööpäeva lõppu:( Päev otsa vaatasime siis terve tänava lapsi ja olgem ausad, korralikult ära väsitas see ikka + päike küttis ja väsitas veelgi rohkem, isegi viludas istudes higi voolas, niivõrd kuum oli tol päeval. Kõigele lisaks mu kõrv valutas veel rohkem kui eelmine päev ja valuvaigistid enam ei toimunud.. Õhtul lasti veel natukene ilutulestikku, mis ei olnud väga suur, sest Californias keelatud ise ilutulestikku lasta taevasse, aga madalat võib. Peale tööd sõitsime Venice Beachi, et seal seda korralikku ilutulestikku vaadata, jõudsime suht täpselt ja saime ka nautida natukene, istusime liival ja imetlesime. Sõitsime siis Laura juurde tagasi ja avastasime, et Laura pereisa istus teiselpool tänavat koos naabritega, nad kutsusid meid ka, mõtlesime, et lähme ikka istusime viisakusest, aga lõpuks jõime ja jutustasime seal lausa kella 1ni öösel, väga lahe oli. Kõik olid jumalast vihased minu probleemide üle ja lubasid mu pere maja munadega loopima minna, hahahhahaa, omamoodi armas :) Igaljuhul olen väga õnnelik, et sain sellest traditsioonist ja pühast osa ja et just Laura peres, mitte enda omas, kes niikuinii mingeid pühasid kunagi ei tähistanud.

Selline park siis




Image and video hosting by TinyPic

Welcome to my street

Obama

Laura pere ostis sellise kifti asja, pereisa nö. kontor

Pisikesed tegid särke omale, meile lõõpuks ei jagunudki neid :(

Laura pereisa sõbra kift auto


Shaved ice mmmmmmm

Tupsununnud

Oi kui head hot dogid

Peitsin end päikese eest
Selline töö on Laural ;)

Õhtusöök
Super super maitsev tort, uskumatult mahlane ja hea

Meie "ülikaunid" küüned

3 comments:

Renate Kapp said...

APPI kui kummaline! Mina jäin muideks ka haigeks kui Madis Iirimaalt ära läks, ja kõvasti haigeks! Ju vist suurest kurbusest.

Ja nii kurb on lugeda, et sa said mingid halvad kogemused. Loodan, et kirjutad sellest ka - noh, nii hoiatuseks, et millele teised tähelepanu pöörama peaksid.

Muidu ikka nii tore, et kirjutasid lõpuks - kohe jooksin lugema :)

Jane said...

No mul olid meeletud kõrvavalud kuskil 5 päeva, siis ikka taandus veidi, aga kuulmine jäi kehvemaks tänu sellele :((((

Jah, varsti kirjutangi, ootasin lihtsalt kunas see teema enam liiga palju haiget ei teeks..

Nii armas, et ikka lugemas käid :)

Anonymous said...

Ootan ka huviga, et mis Sul perega juhtus. Kõik tundus vähemalt blogi vahendusel nii hästi olevat. Aga kindlasti said väärt kogemuse kogu eluks :)