Vinguviiul

Ma natuke tusane ja tahtsin siia kirjutada, et kõik ei arvaks, et ma nagu kuningakass siin elan, ainult puhkan ja midagi tegema ei pea. Kes nii arvab, see mõelgu uuesti. Kõik on muidu endiselt super hästi, aga viimased nädalad on töö nii raske olnud, et midagi hullu. Ma töötan iga päev väga pikalt, muidu on see nagu ok, aga praegu annab väsimus eriti tunda, sest beebil midagi viga, keeldub söömast(ainult pudelit aksepteerib), jonnib päevad läbi, eriti magama minnes.. Nüüd ta oskab juba ise oma voodis püsti tõusta ja siis hakkab laamendama ja neid voodi ääri lammutama, karjub seal kuni lõpuks väsib ära ja jääb magama. Siis mulle öeldi, et ma ei paneks üldse teda teiseks korraks magama(magab 2x päevas), okei eile siis proovisin ja appi.. jalutasime noorema tüdrukuga ta MMA trenni, nii kui tagasi kõndima hakkasin hakkas beebi lõugama täiest kõrist, nuttis ja siples kuskil 20 minutit kuni lihtsalt suurest väsimusest magama jäi. Mulle öeldi sellepeale, et tee iga päev, pean päev otsa jonni kuulama ja võitlema ja inimeste kurje pilke taluma, sounds fun.  Ma ausalt ei julge temaga enam kodust välja minna, sest ta on viimasel ajal nii ettearvamatu. Varem oli nii tore temaga õues käia, poodides jne, aga praegu lihtsalt BIG NO!!!

Eile näiteks olin õhtuks kella kaheksaks nii läbi, et söögilauas ei suutnud kahvlitki käes hoida, ilma naljata. Ei suutnud head nägu ka ette manada, aga no keda huvitab, et mul veits üle jõu käib hetkel.. Ja siis pean veel leidma aega, et oma koolitöid teha, trennis käia, tuba koristada, sõpradega suhelda, oma sarjadega järje peal olla(hahaha u wish Jane!!) Aga no saan ju hakkama nagu siiamaani olen kõigega hakkama saanud, mis mul muud üle jääb, i'm strong bitchhh!

Täna hommikul ärkasin 7, olin üli üli üli mega väsinud ja seetõttu jõin 2 tassi kohvi lausa kohe ära ja kuna beebi magas kuskil 9ni, siis ma veetsin selle aja koristades, sest energiat oli järsku nii palju. Ei jah ma siin täitsa tubliks muutunud, teen kõike vabatahtlikult, sest mul tunne, et kui ma ei tee, siis ei tee keegi teine ka midagi. Olen lihtsalt vist suureks kasvanud.

Häid uudiseid kah, et see liiga masendav postitus poleks :D Eile tuli postiljon ukse taha ja sain musilt paki sünnipäeva puhul, apppi appii appi kui õnnelik ma olin, algul lihtsalt särasin ja jooksin toas ringi, otsisin nuga et ruttu ruttu pakk avada, avades lihtsalt nutsin ja muutusin nii kurvaks.. Siis jõudis kohale, kui väga keegi must hoolib ja mind igatseb, lihtsalt loen päevi taaskohtumiseni..
Kirjutasin Laurale ka, et pillin siin pakki avades ja ta küsis, et miks ma paki avasin, kui mul pole veel sünnipäev :D Ma kusjuures isegi ei mõelnud sellele, et ma peaksin sünnipäevani ootama. Ilmselt kui oleks mõelnud, siis oleks paki nurka seisma pannud ja järgmine päev siiski avanud, sest nädal aega on ikka liiga pikk aeg, et lihtsalt seda pakki vaadata ja mõelda, mis seal küll olla võib. Aa ja paki sisuga olen üli üli rahul appi aitäh veelkord kalluuuu!!

Hetkel loen tunde, et see töönädal läbi saaks ja palun jumalat, et beebi uuel nädalal hea minuga oleks, ei jaksa taielda enam nii, täiesti läbi omadega.. Täpselt kuu aega veel puhkuseni! Palun mine kiirelt..

Ilmad vähemalt endiselt super, ostsin omale varbavahe plätud ka ükspäev, nüüd nii mõnna väljas käia. Aga see päike ikka ulme, iga päev uued randid kehal, kuigi pole nagu kaua väljaski, tund korraga, 2x päevas. Korralik pompsupäevitus ikka, lõpuks kui võimalus randa minna, siis ma ei julge riideidki seljast ära võtta ka arvan.

Lõpetuseks, päikest teile Eestisse ja nautige koolivaheaega, neil kel see veel on!





Oma lemmikuga lemmikkohas


Natuke näputööd


Miks mu jalalabad nii valged/lillad on? :(


❤️❤️❤️